See artikkel räägib Aleksandria Philonist; teiste Philoni-nimeliste isikute kohta vaata lehekülge Philon (täpsustus) |
Philon sündis Aleksandrias u 30–20 eKr, rikkas juudi perekonnas. Ta sai hellenistliku haridus, õppis põhjalikult Vana Testamenti ning platonistlikku filosoofiat ja stoikute elutarkust. Philon oli Aleksandria juutkonna juhtpoliitik. Tema surma-aasta pole teada.
Keisrite Tiberiuse ja Caligula ajal muutus Egiptuse juutide õiguslik seisund, mis põhjustas riide ning rahvuslikku vaenamist kohalike võimude poolt. Aastal 39/40 pKr lähetati juudi saatkond Rooma keisri Caligula juurde õigust nõudma. Selle saatkonna eesotsas oli Philon. Lähetus ei andnud tulemusi, Philon eemaldus poliitikast ning pühendus filosoofiale ja kirjanduslikule tegevusele.
Philon jätkas Aristobulose tööd, ühendades vanatestamentliku monoteismi ja taaselustuva platonismi. Philon püüdis näidata, et Vana Testamendi ja platonismi allikad on samad. Maailm (kõik, mis maailmas leidub) on Philoni järgi käsuõpetuse ja kogu filosoofilise mõtlemise algallikas. Sellise ühitamiskatse eelduseks oli Vana Testamendi tõlgendamine allegoorilise meetodiga.
Philoni ümber polnud õpilaste ringi ja tema teosed ei olnud mõeldud laiemale avalikkusele. Tema allegoorilist pühakirjatõlgendust judaismis ei mõistetud.
Philoni filosoofiat ja meetodit kasutati kahe sajandi pärast antiikse filosoofia loojangul kujunevas uusplatonismis (mille eelkäijaks teda nimetatakse) ning kujunevas kristlikus kirikus ristiusu õpetuse kaitsmisel ja sõnastamisel.
Ilmselt kristliku gnostitsismi mõjul muutus Philon usulise sünkretismi ideoloogiks. Sarnast suunda esindas 2. sajandi lõpul rühmitus, kelle ideoloog oli Hermes Trismegistos.
Paljud varakristlikud mõtlejad ja teoloogid, eelkõige Philoni hilisemad kaaslased Clemens Aleksandriast ja Origenes, ammutasid teadmisi Philoni vaimsest pärandist. Nende kristlaste teostes leidub arvukalt lauseid tema kirjutistest, mis Aleksandrias tegutsevaile õpetlastele pidid olema hästi kättesaadavad.