Back بروتيوم Arabic Proteom BS Proteom Czech Proteom Danish Proteom German Πρωτεΐνωμα Greek Proteome English Proteinaro Esperanto Proteoma Spanish پروتئوم Persian

Proteoom

Killuke proteoomist: valk-valk vastastikmõjud, mida arendavad vaid ühes signaalirajas osalevad inimese valgud. Hedgehog-nimeliste valkude (SHH, IHH, DHH) algatatav signaalirada on oluline embrüo arengu tagamiseks, aga seda on seostatud ka vähkkasvajate tekkega

Proteoom on teatud liigis, teatud isendis või muus teatud füsioloogilises tervikus konkreetsel ajahetkel esindatud valkude kogum. Näiteks võib rääkida inimese (Homo sapiens) proteoomist, aga ka inimese maksa proteoomist või patsiendi kopsuvähi metastaasi proteoomist. Proteoom on olemuslikult muutlik: näiteks võib teatud koes leiduvate valkude koosseis ja/või nende pöörduvate biokeemiliste modifikatsioonide valim muutuda, olenevalt organismi vanusest või tervislikust seisundist.

Proteoomi uuringud on äärmiselt olulised nii rakendusliku teaduse (näiteks haiguste diagnoosimine või ravi) kui baasteaduse seisukohalt (näiteks evolutsionaarsete või arengubioloogiliste mehhanismide kindlakstegemine). Proteoomi alaosaks võivad olla ka muud "oomid": näiteks räägitakse retseptoomist (retseptori rolliga molekulide kooslus, millest põhiosa moodustavad valgud),[1] sekretoomist (rakkude sekreteeritavate ja sekretsiooni eest vastutavate molekulide kooslus, millest valgud moodustavad samuti suure osa)[2] või kinoomist (valkude fosforüülimist katalüüsivate ensüümide proteiinkinaaside kooslus).[3]

Mõiste autoriks peetakse Marc Wilkinsit,[4] kes tutvustas seda esimest korda avalikult 1994. aastal. Trükis ilmus see esimest korda 1995. aastal osana Wilkinsi doktoritööst.[5]

  1. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega v5AML on ilma tekstita.
  2. ↑ Andreia G. Pinho, Jorge R. Cibrão, Nuno A. Silva, Susana Monteiro, António J. Salgado (2020). Cell Secretome: Basic Insights and Therapeutic Opportunities for CNS Disorders. Pharmaceuticals: MDPI.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  3. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega W9Lvd on ilma tekstita.
  4. ↑ Wilkins, Marc (detsember 2009). "Proteomics data mining". Expert Review of Proteomics. 6 (6): 599–603. DOI:10.1586/epr.09.81. PMID 19929606. S2CID 207211912.
  5. ↑ Wasinger VC, Cordwell SJ, Cerpa-Poljak A, Yan JX, Gooley AA, Wilkins MR, Duncan MW, Harris R, Williams KL, Humphery-Smith I (1995). "Progress with gene-product mapping of the Mollicutes: Mycoplasma genitalium". Electrophoresis. 16 (1): 1090–94. DOI:10.1002/elps.11501601185. PMID 7498152. S2CID 9269742.

Developed by StudentB