Rabindranath Tagore

See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2006) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Rabindranath Tagore
Sünniaeg	7. mai 1861 Kolkata
Surmaaeg	7. august 1941 (80-aastaselt) Kolkata
Alma mater	University College London
Amet	maalikunstnik, luuletaja, helilooja, näitekirjanik, esseist, filosoof, kunstnik, kirjanik, laulusõnade kirjutaja, laulukirjutaja, laulja, libretist, näitleja
Stiil	essee, novell, romaan
Autasud	Nobeli kirjandusauhind, Knight Bachelor
Autogramm
[muuda Wikidatas]

Rabindranath Tagore (Rabīndranāth Ṭhākur; 7. mai 1861 Kolkata – 7. august 1941 Kolkata) oli India kirjanik, helilooja, filosoof ning kultuuri- ja rahvustegelane.

Ta oli 14-lapselise pere noorim poeg. Nende brahmiinisuguvõsas oli juba varem olnud muusikuid, kunstnikke ja kirjanikke. Tema rikas perekond oli lääne kultuuri mõju all.

Valitsedes oma perekonna valdusi Ida-Bengalis, õppis ta tundma loodust ning maainimeste elu. Aastal 1901 asutas ta oma valdustes Shantiniketanis kooli ning 1921 Visva-Bharati ülikooli.

Kirjanikuna oli Tagore eeskätt luuletaja. Esimese luuletuse kirjutas Rabindranath kaheksa-aastaselt. Ta kirjutas üle 50 luulekogu ning sadu laule, millele ta kirjutas ise viisi. Ta oli ka viljakas näitekirjanik ja prosaist. Tagore kirjutas peamiselt oma emakeeles bengali keeles, kuid tõlkis osa oma teoseid inglise keelde. Ta katsetas juba varakult eri stiile, kuid eelistas lihtsat väljendusviisi. Tema luule temaatika ulatub armastusluulest religioosse luuleni ning väljendab kõiki inimlikke tundeid. Hoolimata indialikest motiividest on tema luule üldinimlik. Ta kirjutas ka näidendeid, romaane, jutustusi, artikleid, kooliõpikuid, töid keele ja kirjanduse, filosoofia ja religiooni alal.

Ta oli tuntud ka hea muusikuna, heliloojana ja näitlejana. Rabindranath esines vaid oma koduteatris Kolkatas (Calcutta), kus näitlejateks ja publikuks olid Tagore perekonna liikmed ja sõbrad.

Euroopas käis ta esimest korda 1878. Hiljem käis ta palju välismaal. 1920. ja 1930. aastatel reisis ta sageli Euroopas, Ameerikas ja Kaug-Idas. Ta pidas loenguid religioonist, elu teostamisest, loovast ühtsusest ja inimisiksusest, Ida ja Lääne suhetest, rahvuslusest, haridusest jne. Ta püüdis oma loengutes väljendada optimistlikku suhtumist inimkonna tulevikku.