Back Internasionale Ruimtestasie Afrikaans Estación Espacial Internacional AN محطة الفضاء الدولية Arabic আন্তৰ্জাতিক মহাকাশ কেন্দ্ৰ Assamese Estación Espacial Internacional AST Beynəlxalq Kosmik Stansiya Azerbaijani Міжнародная касмічная станцыя Byelorussian Міжнародная касьмічная станцыя BE-X-OLD Международна космическа станция Bulgarian इंटरनेशनल स्पेस इस्टेशन Bihari

Rahvusvaheline kosmosejaam

Rahvusvaheline kosmosejaam
Rahvusvaheline kosmosejaam 7. märtsil 2011 (pildistatud lahkuva süstiku Discovery pardalt)
Rahvusvaheline kosmosejaam 7. märtsil 2011 (pildistatud lahkuva süstiku Discovery pardalt)
Start 1998
Stardipaik Bajkongõri kosmodroom (Kasahstan)
Kennedy Kosmosekeskus (USA)
Kaal 419 725 kg
Pikkus 51 m
Laius 109 m
Kõrgus umbes 20 m
Rõhk jaamas 101,3 kPa
Keskmine kiirus 7706,6 m/s  (27 743,8 km/h)
Täistiiru kestus 91 minutit
Video taimekatsetest kosmosejaamal

Rahvusvaheline kosmosejaam (inglise keeles International Space Station, lühend ISS) on modulaarne orbitaaljaam Maa-lähedasel orbiidil. Jaama esimesed moodulid viidi orbiidile 1998. aastal ja see on suurim Maa tehiskaaslane. Jaama on sageli Maalt näha ka palja silmaga.[1][2] Jaam koosneb survestatud moodulitest, päikesepaneelidest ja teistest komponentidest. ISS-i osad viidi orbiidile Vene Protoni ja Sojuz kanderakettidega ning USA kosmosesüstikutega.[3]

ISS on mikrogravitatsioonilise keskkonnaga uurimislabor, kus kosmonaudid teevad muu hulgas bioloogia-, keemia-, meditsiini-, psühholoogia- ja füüsikaalaseid katseid ning astronoomilisi ja meteoroloogilisi vaatlusi.[4][5][6] Kosmosejaam annab ainulaadse võimaluse testida süsteeme, mida vajatakse võimalikel lendudel Kuule ja Marsile.[7] ISSi orbiidi kõrgus on 330–435 km. Jaam vajub Maa ümber tiireldes madalamale ja see tähendab, et aeg-ajalt tuleb jaama kõrgust Zvezda mooduli või mõne kosmoselaeva mootoritega tõsta. Selle keskmine kiirus on 27 743,8 km/h ja see teeb ööpäevas 15,54 tiiru ümber Maa.

ISS on üheksas mehitatud kosmosejaam. Sellele eelnesid Nõukogude Liidu ja hiljem Venemaa Saljut ning Almaz jaamad ja Mir ning USA Skylab. Jaam on alates 2. novembrist 2000 olnud pidevalt mehitatud üle 15 aasta, mis on kõige kauem kestnud inimeste kohalolek kosmoses. Varasem kestusrekord kuulus 3644 päevaga Miri kosmonautidele.[8] Jaama teenindavad kosmoselaevad Sojuz, Progress, H-II Transfer Vehicle, Dragon ja Cygnus, varem ka Automated Transfer Vehicle. Jaama on külastanud astronaudid, kosmonaudid ja kosmoseturistid 19 riigist [9].

Pärast USA Space Shuttle'i programmi lõppu 2011. aastal said Vene Sojuzidest ainsad kosmoselaevad, millega on võimalik transportida inimesi jaama ja sealt tagasi. SpaceX-i Dragon on samal ajal ainus kosmoselaev, millega saab jaamast varustust ja katsete tulemusi tagasi tuua.

Projektis osalevad NASA, Euroopa Kosmoseagentuur (ESA), Venemaa Kosmoseagentuur (RKA), Jaapani Kosmoseuurimise Agentuur (JAXA) ja Kanada Kosmoseagentuur (CSA). Iga agentuur haldab enda ehitatud osa.[10][11] Jaam on jagatud kaheks sektsiooniks: Vene orbitaalsegmendiks ja USA orbitaalsegmendiks. Omandiõigust ja kasutamist reguleerivad valitsustevahelised kokkulepped. Vastavalt kokkuleppele säilitab Venemaa täieliku omandiõiguse Venemaa orbitaalsegmendile[12], teised jaama osad on aga ülejäänud lepingupartnerite vahel ära jagatud.[13]

NASA sõnul on kosmosejaama eesmärgid kosmoseaparaatide tehnoloogiate arendamine ja katsetamine, meeskonnaliikmete tervise ja sooritusvõime tagamine kaugematel kosmoselendudel ning uurimislendudel tarvilike praktiliste kogemuste omandamine.[14] Venemaa Kosmoseagentuur on eesmärgina sõnastanud "püsiva inimeste kohaloleku Maa-lähedasel orbiidil".[14] Jaam tegutseb vähemalt 2030. aastani.[15][16][17]

Seisuga 6. märts 2016 oli kosmosejaama pardal 47. ekspeditsioon[18] ja jaama komandör oli Timothy Kopra[19].

  1. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega see on ilma tekstita.
  2. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega 10th on ilma tekstita.
  3. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega ISSBook on ilma tekstita.
  4. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega ISS overview on ilma tekstita.
  5. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega NASA Fields of Research on ilma tekstita.
  6. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega NASA ISS Goals on ilma tekstita.
  7. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega ResProg on ilma tekstita.
  8. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Only Just Begun on ilma tekstita.
  9. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Visitors on ilma tekstita.
  10. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega PartStates on ilma tekstita.
  11. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega ISSRG on ilma tekstita.
  12. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega RSA-MOU on ilma tekstita.
  13. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega ESA-IGA on ilma tekstita.
  14. ↑ 14,0 14,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega national academies on ilma tekstita.
  15. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega eeDyy on ilma tekstita.
  16. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Wn5BO on ilma tekstita.
  17. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega bill on ilma tekstita.
  18. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega 2gh3N on ilma tekstita.
  19. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega NjNP6 on ilma tekstita.

Developed by StudentB