Rannajoon

Rannajoon on merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir.

Eestis peetakse kokkuleppeliselt suurteks järvedeks Peipsi järve ja Võrtsjärve.

Rannajoone pikkus ei ole üheselt kindlaksmääratav, sest see sõltub valitud punktide tihedusest, mille vahel mõõdetud kauguste summana rannajoone pikkust väljendatakse. Kui punkte on tihedamalt, siis on ka rannajoon pikem. Matemaatiliselt on rannajoon fraktal.

Rannajoone asukoht ei ole püsiv. See võib muutuda loodete, tuule või muude lühiajalise mõjuga tingimuste toimel, polaaraladel olulisel määral liustike liikumise tagajärjel. Pikemaajalist mõju rannajoone asukohale avaldavad isostaasia, eustaasia, settimine, abrasioon jne. Loode- ja Lääne-Eestis muutub rannajoon peamiselt maakerke toimel, kuid neiks muutusteks (uute laidude tekkeks ja saarte kokkukasvamiseks mandriga) kulub aastakümneid.

Väikese järve veepinna ja maismaa vahelist piiri nimetatakse kaldajooneks.