Raudteetransport (ingl.k. railway transport) on kaupade ja/või reisijate vedu raudteel kasutades raudteesõidukit. Raudteetranspordi kategooriateks on tulu teeniv raudteetransport ja teenindav raudteetransport. Esimesel juhul tehakse klientidele (reisijatele ja kaubaomanikele või saatjatele) vedusid rahalise hüvitise eest. Teisel juhul liiguvad raudteel raudtee-ettevõtte erinevad sõidukid ja veetakse materjale oma vajaduste rahuldamiseks, mis on seotud raudtee ehitamise, remondi ja korrashoiuga sõltumata sellest, kas selline tegevus on tulu teeniv või mitte. [1]
Raudteevedu (ingl.k. railroad carriage) kui majandusharu hõlmab raudteeinfrastruktuuri majandamist, reisijate ja/või kaupade vedu ning sellega kaasnevate teenuste (veooperatsioonid, kaubaveo lisateenused) osutamist, samuti veeremiehitust, remonti, tehnoülevaatust, tehnilist kontrolli ja tehnohooldust. Raudtee kaubavedu on kaupade vedamine veolepingu alusel rongiga (veduri ja vagunitega) raudtee infrastruktuuril. Raudteetranspordi tehnoloogiline protsess on veo- ja lastikäitlemisoperatsioonide kompleks, mis hõlmab kauba vastuvõtmist ja ettevalmistamist veoks, peale- ja mahalaadimist ning vedu. [1]
Raudteetransport on regulaarne ja ilmastikust sõltumatu transpordiliik kaupade toimetamisel suurte kauguste taha. Raudteetranspordi oluline eelis on suhteliselt madal vedude omahind ja keskkonnasõbralikkus, samuti võimalus korraldada tõhusalt laadimistöid. Puuduseks on pikad veoajad, vahel ka raudteeorganisatsioonide vähene paindlikkus. Raudteevõrgustiku haldamine on kulukas ning selle arendamine nõuab suuri investeeringuid. Raudteetransporti kasutatakse peamiselt siis, kui veetavad kaubakogused ja veokaugused on suured. Mida suuremad on veomahud, seda lühematel distantsidel suudab raudteevedu võistelda maanteeveoga. Raudteel tehakse raskete ja mahukate kaubakoguste regulaarseid vedusid keskmistel ja pikkadel liinidel, samuti põhiosa tööstuslikest vedudest. [1]
Raudteetranspordi oluline puudus on asjaolu, et enamasti pole võimalik korraldada „ukselt uksele“ vedusid. Suur osa saadetistest tuuakse raudteejaamadesse maanteetranspordiga ja saabunud kaup laaditakse raudteeterminalides sihtpunkti toimetamiseks ümber autodele. Vajadus täiendava transpordiliigi teenuste järele vähendab teatud määral raudteetranspordi konkurentsivõimet. [1]
Veosekäibe näitaja järgi (t x km) tehakse ELi liikmesriikides keskmiselt 10% kaubavedudest raudteetranspordiga. Eestis veetakse raudteel peamiselt põlevkivi, killustikku, naftat ning naftasaadusi, puitu, kivisütt, teravilja ja väetisi. Võrreldes autovedudega muutub raudteevedu Euroopas majanduslikult põhjendatuks alates veodistantsist 450 km. [1]
Raudteevedude eelised muude transpordiliikide ees on järgmised:
Raudteevedude puudused on järgmised:
Raudteetranspordi eripäraks on vedude kulgemine täpselt veograafikute järgi. Ühe rööpapaariga raudteel liiguvad nii kiired reisirongid kui ka nendest aeglasemad kaubarongid. Kui tiheda liiklusega raudteelõigul hilineb kasvõi üksainus rong, võib see tähendada paljude muude rongide hilinenud väljumisi mitme tunni võrra. Reisi- ja kaubarongiliiklust saab hoida teatud määral lahus seetõttu, et kaubarongid pannakse liikuma rohkem öösiti, kui reisirongiliiklus toimub väikese sagedusega või puudub täielikult. [1]