Reuss

See artikkel räägib endistest vürstiriikidest; jõe kohta vaata artiklit Reussi jõgi.

Reuss (vanemas saksa keeles Reuß) on kahe endise Saksamaa vürstiriigi nimi, mis ühendati Tüüringi liidumaaga 1920. aastal.

Oma viimastel aastatel koosnesid vürstiriigid kahest osast, mida eraldasid Saksi-Weimar-Eisenachi osad. Lõunapoolne ja suurem osa, Oberland, piirnes Saksimaaga idas, Baieriga lõunas, Saksi-Meiningeni ja Schwarzburg-Rudolstadtiga läänes ja loodes Preisimaaga.

Teine osa, Unterland Gera ümbruses, piirnes idas ja läänes Saksi-Altenburgiga ning põhjas Preisimaaga.

Vürstiriiki valitsenud Reussi dünastia on teada 12. sajandini. Kõik selle meessoost liikmed kandsid nime Heinrich, seda Saksa keisri Heinrich VI auks.

Suguvõsa Plaueni liin jagunes umbes 1300. aastal vanemaks haruks (suri välja 1572) ja nooremaks haruks. Viimane hakkaski kasutama nime Reuss. See nimi tulenes Heinrich Venelasest, kes pärast Venemaa külastamist naitus ühe Galiitsia printsessiga.

See haru võttis vastu luteri usu ja jagunes 1564. aastal kolme liini:

vanem Reuss;
keskmine Reuss (suri välja 1616);
noorem Reuss.

Vanem Reuss sai pealinnaks Greizi ja õigused enamusele Oberlandist. Noorem Reuss sai oma valdusse Unterlandi ja pealinnaks Gera, samuti osa Oberlandist.

Nii vanem kui ka noorem Reuss said 1673. aastal krahvitiitli. Vanem Reuss sai 1778. aastal vürstitiitli, noorem aga 1806. aastal.

Mõlemad liinid kuulusid 1815. aastal Saksa Liitu ja said ka 1871. aastal Saksa Keisririigi osaks. Reuss-Schleiz-Gera, Reuss-Ebersdorf ja Reuss-Lobenstein ühinesid 1848 Reussi noorema liini vürstiriigiks.

Kaks territooriumi, mis said 1918. aastal vabariikideks, ühinesid 4. aprill 1919 Reussi Rahvariigiks.

See liit lagunes 1. mail 1920, kui moodustati Tüüringi liidumaa.