Riigikeel on keel, mis on riigi või muu territooriumi konstitutsioonis riigikeeleks määratud.
Pooltel maailma riikidel on riigikeel. Mõnel riigil, näiteks Eestil ja Albaanial, on ainult üks riigikeel. Mõnel riigil on mitu riigikeelt, näiteks Belgial, Soomel, Afganistanil, Paraguayl, Boliivial, Indial, Šveitsil ja Lõuna-Aafrika Vabariigil.
Mõnel riigil, näiteks Iraagil, Itaalial ja Hispaanial, on üks üleriiklik riigikeel, kuid mõned keeled on kaasriigikeeled mõnes tähtsas piirkonnas. Mõnel riigil, näiteks Ameerika Ühendriikidel, riigikeelt küll ei ole, kuid mõnes osariigis on riigikeeled (vaata Keeled Ameerika Ühendriikides). Mõnel riigil ei ole üldse riigikeelt, näiteks Austraalial, Eritreal, Luksemburgil, Rootsil, Tuvalul ja Suurbritannial.
Mõnes Aafrika riigis ja Filipiinidel ei ole riigi- ja õppekeeleks riigi kõige levinum keel. Iirimaal aga on riigikeelt (national language) iiri keelt kõnelejaid väga vähe, kuna enamik rahvast kõneleb ametlikult madalama staatusega inglise keelt. Sarnane olukord on Uus-Meremaal, kus elanike enamik kõneleb inglise keelt, kuid ainus riigikeel on maoori keel.
Mõnes riigis on keelte kasutamine poliitiliseks tüliküsimuseks.
Eesti riigikeel on eesti keel.