See artikkel käsitleb kogu Sardiinia kuningriigi ajalugu. Savoia dünastia kuningriigi (1720–1861) kohta vaata Piemonte-Sardiinia. Varasema kuningriigi kohta vaata Sardiinia ja Korsika kuningriik. |
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2012) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Regnu Sardu (srd) 1297–1861 | |
Valitsusvorm | monarhia |
---|---|
Pealinn | Cagliari, Torino |
Religioon | ristiusk (katoliiklus) |
Rahvaarv | 4 650 368 (1859) |
Riigikeeled | itaalia keel |
Peamised keeled | sardi keel, prantsuse keel, piemonte keel, oksitaani keel |
Sardiinia kuningriik koosnes Sardiinia saarest, esmalt Aragoni krooni ja seejärel Hispaania impeeriumi osana (1297–1720), ning lõpuks Savoia dünastia komposiitriigi osana (1720–1861). Selle pealinn oli algselt Cagliari saare lõunaosas ja hiljem Torino mandril. Kuningriigi moodustas aastal 1297 paavst Bonifatius VIII kirikuriigi valdustest Korsika ja Sardiinia saartel ja kinkis selle, kui Püha Tooli lääni, Jaime II de Aragónile. Alles aastal 1324 käivitas Jaime sõjalise operatsiooni oma kuningriigi kontrollimiseks, ja alles aastal 1410 lõppes viimaks vastupanu. Aastal 1416 nimetati esimene arvukatest asekuningatest ja aastal 1420 osteti viimane konkurent saarele välja.
Aastast 1516 oli Aragoni ja sealt kaudu ka Sardiinia kroon personaalunioonis Kastiilia kuningriigiga ja moodustas seega osa palju suuremast Hispaania impeeriumist. Sel ajal muutus hispaania keel ametlikuks keeleks. Aastal 1713 pärast Hispaania pärilussõda loovutati Sardiinia kuningriik Utrechti rahuga Habsburgidele, mis oli korralik tasu Hispaania valdustest ilmajäämise eest. Sama rahulepinguga sai Savoia hertsog Vittorio Amedeo II Sitsiilia kuningriigi, mis andis talle ihatud kuningatiitli. 1720. aastaks oli jõudude tasakaal jälle nihkunud ja Savoia dünastiat sunniti Sitsiiliat Habsburgide Sardiinia vastu vahetama (Haagi rahu). Tol ajal tähendas Sardiinia kuningriik Savoia dünastia riiki alates aastast 1720 või 1723 (tuntud ka kui Piemonte-Sardiinia), pärast Sardiinia krooni Haagi rahuga kuningas Vittorio Amedeo II määramist.
Pärast 1720. aastat muutus kuningriik komposiitriigiks ning sisaldas Sardiinia kõrval Savoia hertsogkonda, Piemontet, Nice'i, Aosta hertsogkonda, Monferrato hertsogkonda, Vercellit ja Astit, Saluzzo marki ja osa Milano hertsogkonnast; Liguuria vabariik, sealhulgas Genova, liideti Viini kongressi otsusel aastal 1815. Ametlikult oli riigi nimeks Sardiinia kuningriik; Savoia dünastia säilitas riikliku nõude Küprose ja Jeruusalemma troonidele, kuigi mõlemad olid juba pikka aega Osmanite riigi võimu all (tiitel oli vaid formaalne). Aastal 1860 loovutati Nice ja Savoia Prantsusmaale prantslaste nõusoleku ja abi eest Itaalia ühinemisel. Aastal 1861 sai Sardiinia kuningriigist uue Itaalia kuningriigi asutajariik, annekteerides kõik teised Itaalia riigid. Seega jätkas kuningriik tegeliku Itaalia riigi juriidilist järjepidavust, millele ta kandis üle kõik oma institutsioonid esmalt Itaalia kuningriigile ja seejärel Itaalia vabariigile.