Slavoonia

See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2015) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Juuni 2015) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Lipp

Vapp

Slavoonia (horvaadi Slavonija) on Dalmaatsia, Kesk-Horvaatia ja Istria kõrval üks neljast Horvaatia ajaloolisest piirkonnast. Asudes riigi idaosas, kattub see laias laastus viie Horvaatia maakonnaga: Brodi-Posavina, Osijeki-Baranja, Požega-Slavoonia, Virovitica-Podravina ja Vukovari-Srijemi, kuigi maakondade territoorium hõlmab ka Baranja, ja Slavoonia kui piirkonna läände ulatumise definitsioon varieerub. Maakonnad katavad 12 556 km² või 22,2% Horvaatiast, seal elab 806 192 inimest – 18,8% Horvaatia rahvastikust. Suurim linn piirkonnas on Osijek, järgnevad Slavonski Brod ja Vinkovci. Slavoonia paikneb Pannoonia madalikul, ümbritsetuna laias laastus Doonau, Drava ja Sava jõest. Läänes koosneb piirkond Sava ja Drava orgudest ja mägedest, mis ümbritsevad Požega orgu, ja idas on tasandikud. Slavoonias on mõõdukas mandriline kliima, suhteliselt väheste sademetega.

Pärast Rooma langust, mis valitses tänapäeva Slavoonia ala 5. sajandini, kontrollisid idagoodid ja langobardid ala enne avaaride ja slaavlaste saabumist, kui 7. sajandil loodi Pannoonia Horvaatia vürstkond. See liidendati hiljem Horvaatia kuningriiki ja pärast viimase langust valitseti kuningriiki personaalunioonis Ungariga. Osmanite Slavoonia-vallutus leidis aset aastatel 1536–1552. Aastal 1699, pärast Suur Türgi sõda, anti Slavoonia üle Habsburgidele. Keisririigi reform läbi 1867. aasta kompromissi määras selle riigi Ungari osasse ja aasta hiljem Horvaatia-Slavoonia kuningriiki. Aastal 1918, kui Austria-Ungari lagunes, oli Slavoonia osa lühiealisest Sloveenide, Horvaatide ja Serblaste riigist, mis omakorda muutus hiljem Jugoslaaviaks ümber nimetatud kuningriigi osaks. Horvaatia iseseisvussõja ajal toimusid Slavoonias ägedad võitlused – sealhulgas Vukovari lahing.

Slavoonia majandus põhineb suuresti töötleval tööstusel, kaubandusel, transpordil ja tsiviilehitusel. Põllumajandus on selle majanduse tähtis osa: Slavoonias on 45% Horvaatia põllumajandusmaast ja ta moodustab olulise osa Horvaatia loomakasvatusest ja püsikultuuride toodangust. Slavoonia 5 maakonna sisemajanduse koguprodukt (SKP) on väärt 6 454 miljonit eurot või 8 005 eurot inimese kohta – 27,5% alla riigi keskmist. 5 maakonna SKP moodustab 13,6% Horvaatia SKP-st.

Slavoonia kultuuriline pärand on segu ajaloolistest mõjutustest, eriti 17. sajandi lõpust, kui Slavoonia hakkas taastuma Osmanite sõdadest, ja pärimuskultuurist. Slavoonia aitas kaasa Horvaatia kultuurile kunsti, kirjanike ja poeetide kaudu ning kunsti eestkoste kaudu. Pärimusmuusikas on Slavoonia eristuv Horvaatia piirkond ja pärimuskultuuri säilitatakse folkloorifestivalide kaudu, tähtsustades tamburitsa muusikat ja bećaraci – rahvamuusika vormi, mis on UNESCO poolt tunnistatud vaimseks kultuuripärandiks. Slavoonia köök peegeldab mitmekesiseid mõjutusi – rahvuslike ja võõramaiste elementide segu. Slavoonia on üks Horvaatia veinipiirkondi, Ilok ja Kutjevo on tunnustatud veinitootmise keskused.