See artikkel räägib riigist; küla kohta Võrumaal vaata artiklit Soome (Antsla). |
See artikkel vajab toimetamist. (August 2009) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Soome Vabariik
| |||||
Riigihümn | Maamme (Vårt land) | ||||
---|---|---|---|---|---|
Pealinn | Helsingi | ||||
Pindala | 338 478 km² (2023)[1] | ||||
Riigikeel | soome ja rootsi | ||||
Rahvaarv | 5 608 218 (29.02.2024)[2] | ||||
Rahvastikutihedus | 16,6 in/km² | ||||
Riigikord | Parlamentaarne vabariik | ||||
President | Alexander Stubb | ||||
Peaminister | Petteri Orpo | ||||
Iseseisvus | 6. detsember 1917 | ||||
SKT | 251,885 mld $ (2017)[3] | ||||
SKT elaniku kohta | 45 804 $ (2017)[4] | ||||
Valuuta | euro (EUR) | ||||
Usund | Soome Evangeelne Luterlik Kirik, Soome Õigeusu Kirik | ||||
Ajavöönd | Ida-Euroopa aeg | ||||
Tippdomeen | .fi | ||||
ROK-i kood | FIN | ||||
Telefonikood | 358 |
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Soome piirneb idas Venemaaga (piiri pikkus 1313 km), põhjas Norraga (727 km) ja läänes Rootsiga (586 km). Lõunas on teisel pool Soome lahte lähim riik Eesti.
Soome pindala on 338 455 km² (303 921 km² maad, 34 534 km² siseveekogusid).[5] Maakerke tagajärjel kasvab Soome pindala umbes 7 km² aastas. Soome on pindala järgi Euroopa riikidest kaheksandal kohal.[viide?]
Asustus on üpris hõre, rahvastiku tihedus on madalaim Euroopa Liidus. Rahvastiku enamik paikneb riigi lõunaosas. Rahvaarv on 5,5 miljonit, umbes üks miljon elab Suur-Helsingis. Põhiseaduse järgi on riigikeeled soome (2017. aastal rääkis seda emakeelena 87,9% elanikkonnast) ja rootsi keel (5,2%).[6]
1812. aastast on Soome pealinn Helsingi. Esimene pealinn oli Turu (1809–1812). Suuruselt teine linn Helsingi järel on Espoo.[7]
12. sajandist kuni 19. sajandi alguseni kuulus Soome Rootsi kuningriigi alla. Seejärel Soome Suurvürstiriigina Vene Keisririigi alla. 1917. aastal kuulutati välja iseseisvus.[viide?]
Pärast iseseisvumist on peetud neli sõda: Soome kodusõda (1918), Talvesõda (1939–1940), Jätkusõda (1941–1944) ja Lapi sõda (1944–1945). Igas sõjas juhtis Soome Vabariigi armeed marssal C. G. E. Mannerheim.[viide?]
Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu, kuid neil on laialdane autonoomia.[viide?]
Soome on ÜRO 2017. aasta inimarengu indeksi järgi maailma riikidest 15. kohal.[8]
Soome liitus Euroopa Liiduga 1995. aastal[9] ja NATO-ga 2023. aastal.[10]
2022. aasta 12. mail tehtud ühisavalduses teatasid Soome president Sauli Niinistö ja peaminister Sanna Marin, et soovivad Soome astumist NATO-sse. Soome liidrite otsust tervitasid esimeste seas Taani ja Eesti peaminister.[11]
<ref>
-silt. Viide nimega ERR_NATO
on ilma tekstita.