String

See artikkel räägib elementaarobjektidest füüsikas; sümbolite lõpliku jada kohta vaata artiklit sõne (andmetüüp); aluspükste kohta vaata artiklit pepuvahepüksid

Stringid on stringiteooria järgi ühemõõtmelised elementaarobjektid, mille võnkumisolekud on elementaarosakesed.

Aegruumis moodustavad nad maailmalehed ehk maailmapinnad.

Stringi võnkumise energia tekitab osakese massi. Massita osakesed vastavad kõige "rahulikumatele" võnkumisolekutele. Võnkumisolek määrab ka osakese teised omadused, sealhulgas spinni ja elektrilaengu. Üks ja seesama string saab anda kõik standardmudeli osakesed. Keerukamatel osakestel on suurem mass, sest vastav võnkumisolek vajab rohkem energiat.

Stringi pinge on pöördvõrdeline tema pikkuse ruuduga. Lühemal stringil on suurem pinge ja ta vajab kõige lihtsamate võnkumisolekute realiseerimiseks rohkem energiat. Stringi minimaalne pikkus on 10^–35 m.

On erinevaid stringiteooriaid, paljusid neist ühtsustab M-teooria.