Tartu

See artikkel räägib asulast, omavalitsusüksuse kohta vaata artiklit Tartu linn (haldusüksus); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Tartu (täpsustus). "Dorpat" ja "Jurjev" suunavad siia; teiste tähenduste kohta vaata lehekülgi Dorpat (täpsustus) ja Jurjev (täpsustus).

Tartu
eesti Tartu lõunaeesti Tarto
Vaade linnasüdamele ja seda läbivale Emajõele
Pindala: 39,0 km² (2016)[1]
Elanikke: 97 759 (1.01.2024)[2]
EHAK-i kood: 8151[3]
Koordinaadid: 58° 23′ N, 26° 43′ E

Tartu on rahvaarvult Eesti teine linn, omavalitsusliku Tartu linna ja Tartu maakonna keskus ning Lõuna-Eesti suurim keskus. Linn asub Emajõe kallastel.

Vanimaid inimasustuse jälgi Tartu aladel on leitud Uus-Ihaste asulakohas ja nende vanuseks loetakse umbes 8000 eKr. Umbes 700. aasta paiku rajati hilisema Tartu tähetorni kohale muinaslinnus. Tartu esmamainimise aastaks loetakse aastat 1030, kui Kiievi suurvürst Jaroslav Tark võitis tšuude ja rajas vana linnuse kohale uue. 1224. aastal vallutasid linna Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu väed ja seda sündmust on peetud ka muistse vabadusvõitluse lõpuks Mandri-Eestis.

Keskajal oli Tartu hansalinn ja kuulus Vana-Liivimaa rikkamate linnade sekka. Õitseaeg lõppes Liivi sõjaga. Samuti kannatas linn suuresti järgnevates relvakonfliktides. Näiteks Põhjasõjas küüditati linnakodanikud Venemaale ja põletati linn maha. Laastavalt mõjus ka 1775. aasta Tartu tulekahju. Tartu Ülikooli tegevuse taastamine 19. sajandi esimesel poolel muutis Tartu oluliseks teadus- ja kultuurikeskuseks ning võimaldas linnal taas kasvada.

Tartu on tuntud kui Eesti traditsiooniline intellektuaalse elu keskus. Tartus asuvad Eesti vanim ülikool – 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool – ning Eesti vanim tänini tegutsev teater Vanemuine. Kultuurikeskusena on Tartu mänginud olulist rolli eestlaste rahvusliku ärkamisaja arengus ja lätlaste rahvusliku ärkamise alguskohana. Linnas toimus 1869. aastal I üldlaulupidu.

Esimese maailmasõja järel sõlmiti Tartus 1920. aastal rahulepingud nii Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa kui ka Soome ja Nõukogude Venemaa vahel.

Läbi aegade on Tartu kandnud nimesid Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Dörpt, Derpt, Jurjev jts. Rahvapäraselt on see tuntud ka kui näiteks ülikoolilinn, Emajõe linn ja Emajõe Ateena. See on tuntud Eesti ülikoolilinnana,^[4] aga seda on nimetatud ka näiteks Eesti tänavakunsti pealinnaks.^[5] Tartu on UNESCO kirjanduslinn. Tartu tunnuslause on "Tartu – heade mõtete linn".

Tähtsamatest riigiasutustest tegutsevad Tartus Riigikohus, Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Vangla, Ravimiamet ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). Suurimaks muuseumiks on Eesti Rahva Muuseum.

Tartu Raekoja platsil paikneb linna keskpunkt, selle tähise koordinaadid on 58° 22′ 49″ N, 26° 43′ 21″ E. Tartu vanalinn on muinsuskaitseala.^[6]

Linna mitteametlikeks sümboliteks võib pidada tuntumaid vaatamisväärsusi nagu Tartu raekoda, Kivisild, Kaarsild ja Tartu toomkirik, tuntud tartlasi või ka väljamõeldud olevusi nagu Tartu vaim.

2024. aastal on Tartu üks kolmest Euroopa kultuuripealinnast.^[7][8]