Teadustekst

Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (Miks see märkus siin on?) (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Aprill 2018) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab toimetamist. (August 2008) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Teadustekst on teaduses tekst, mis esitab uurimistöö tulemusi ja teaduslikke arusaamu.

Teadusteksti peamisteks omadusteks on:

• loogiline selgus ja väidete põhjendamine,
• teadusteksti autori väidete selge eristamine teiste autorite väidetest ja viitamine teiste autorite väidete allikatele,
• selge autoripositsioon ja autori või autorite kollektiivi liikmete õigete (identifitseeritavate) nimede esitamine

Olgugi et teadustekstide koostamisel on paljudes teadusvaldkondades ajaloo jooksul kujunenud võrdlemisi kindlad ja vahel vägagi detailsed reeglid, standardid ja kriteeriumid^[1], võivad paljud nõuded sõltuvalt teaduslikust koolkonnast, paradigmast, teadusvaldkonnast, kultuurist või ka teadusteksti publitseerijast erineda. Teadusteksti omadused võivad erineda kultuuriti, valdkonniti (vahel ka koolkonniti või publitseerijati).

Eristuvad loodusteaduslikud, humanitaarteaduslikud, sotsiaalteaduslikud teadustekstid. 20. sajandi viimasest veerandist alates paljudes loodusteaduslikes ajakirjades reglementeeritud nii artikli alaosade pealkirjad (näiteks on need "Sissejuhatus", "Materjal ja metoodika", "Tulemused", "Arutelu", "Tänuavaldused", "Kirjandus") kui nende osade sisu. Humanitaarteaduste tekstimudel on palju vabam. Mitmed koolkonnad pööravad suurt tähelepanu osadele "Historiograafia" ja "Kokkuvõte", kuid see pole üldine. Väga täpselt on enamasti reglementeeritud kirjanduse viidete standard ja kirjete punktuatsioon. Ent see on näiteks prantsuse teadustekstides veidi vabam kui inglise omades.

Mõnedes (pm loodusteaduslikes) koolkondades aktsepteeritakse teadustekstina üksnes kindlates ajakirjades või kindlate kirjastuste poolt publitseeritud tekste. Paljud teadusorganisatsioonid (nt Eestis) ostavad selliseid standardeid ja hindamiskriteeriume nende koostamise ja müügiga tegelevate firmade käest. Paljudes teistes (eriti humanitaarteaduslikes) koolkondades ei kuulu publitseeritus üldse teadusteksti kriteeriumide hulka.