Teine Kreeka Vabariik

Kreeka Vabariik Ἑλληνικὴ Δημοκρατία Ellīnikī́ Dīmokratía 1924–1935
Lipp Vapp
Valitsusvorm	Parlamentaarne vabariik
Pealinn	Ateena
Religioon	Õigeusk
Ajalugu ja sündmused 25.03.1924 Vabariigi väljakuulutamine 24.06.1925 Kindral Theódoros Pángalose diktatuur 5.07.1928 Elefthérios Venizélose võit valimistel märts 1935 Venizélose toetajate riigipöördekatse 10.10.1935 Geórgios Kondýlise riigipööre
Riigikeeled	Kreeka keel
Rahaühik	Drahm
Deviis	"Eleftheria i Thánatos" "Ελευθερία ή θάνατος" "Vabadus või surm"
Hümn	"Ýmnos is tin Eleftherían" "Ὕμνος εἰς τὴν Ἐλευθερίαν" "Hümn vabadusele"

Teine Kreeka Vabariik oli Kreeka poliitiline režiim aastatel 1924–1935. See järgnes Glücksburgi dünastia monarhide valitsemise all kestnud konstitutsioonilise monarhia perioodile ning kestis kuni riigikorra kukutas monarhia taastanud sõjaväeline riigipööre.

Kreeka Teine Vabariik tähistab teist ajajärku tänapäevase Kreeka ajaloos, kus riiki ei juhtunud kuningas: esimeseks vabariigiks peetakse Kreeka iseseisvussõja aegseid riiklikke assambleesid ja ajutisi valitsusi ning kolmandaks vabariigiks nimetatakse praegust riigikorda, mis järgnes 1974. aastal lagunenud nn kolonelide diktatuurile.

Vabariik kuulutati välja 1924. aasta 25. märtsil Kreeka-Türgi sõjas saadud kaotuse, mis enamasti pandi rojalistliku valitsuse süüks, tagajärjel. Oma lühikese eksistentsi jooksul osutus vabariik ebastabiilseks. Kreeka ühiskond oli jätkuvalt lõhestunud (nn "riiklik lõhe") ning jagunes vabariiki pooldavate venizelistide ja monarhistide, keda esindas Kreeka Rahvapartei, vahel. Viimased keeldusid isegi vabariigi legitiimsust tunnistamast.

Ühiskonnas olev lõhe ulatus ka kultuuriliste ja ühiskondlike teemadeni alates erimeelsusest keele kasutamise üle kuni arhitektuuristiilideni. Veelgi lisas ebastabiilsust sõjaväe kaasamine poliitikasse, mis tõi kaasa mitu riigipööret ja riigipöördekatset. Pärast kümme aastat kestnud sõjategevust olid majandusest alles vaid varemed ning ei suudetud toetada Türgiga elanike vahetamise tulemusel lisandunud 1,5 miljonit põgenikku.

Vaatamata Elefthérios Venizélose reformistliku valitsuse (1928–1932) püüdlustele oli 1929. aastal alanud ülemaailmsel majanduskriisil Kreeka majandusele katastroofiline mõju. Rahvapartei võit 1933. aasta valimistel ning kaks Venizélose toetajate ebaõnnestunud riigipöördekatset sillutasid teed kuningas Geórgios II valitsemise taastamiseks.