Teoorjus

Teoorjus ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. Sõltuvalt piirkonnast ja perioodist on teoorjus kohati olnud pigem maarent, harilikult kaasnes teoorjusega aga pärisorjus.^[1]

Lääne-Euroopas oli teoorjus varakeskajal maarendi levinuim vorm, kuid 11. sajandil hakkas seda asendama loonusrent.^[1]

Kesk- ja Ida-Euroopas seevastu rakendati teoorjust 15. sajandini vähe, ent 16.–18. sajandil oli see tavaline Ida-Saksamaal (Elbe jõest idas), Poolas, Tšehhis ja Ungaris. Raharendiga asendus teoorjus pärast pärisorjuse kaotamist, 18.–19. sajandi vahetusel.^[1]

Venemaal tekkis teoorjus 9. sajandil. Selle tähtsus vähenes naturaalrendi kasuks 12.–15. sajandil, kuid seejärel vähenes taas. 19. sajandi keskpaigaks oli ligikaudu pool talurahvast kroonutalupojad, kes maksid riigile raha- või naturaalrenti, pärisoristel mõisatalupoegadel oli aga peamisel teokohustus. Teoorjuse ulatus langes 1861. aasta talurahvareformiga, ent koormis säilis mõnel pool 1917. aasta revolutsioonini.^[1]