Termoemissioon

Lähivaade madalarõhulise elavhõbeda gaaslahenduslambi hõõgniidist
Üks pirnidest, millega Edison avastas termoemissiooni. (Clayton H. Sharp, 1921)

Termoemissioon on soojuse tekitatud laengukandjate voog laetud keha pinnalt või üle potentsiaalibarjääri. See toimub sellepärast, et laengukandjale antud soojuslik energia ületab sideme energia. Laengukandjad võivad olla elektronid või ioonid. Pärast kiirgumist jääb emissiooniregiooni alles laeng, mis on sama suur ja vastupidise märgiga kui kiiratud kogulaeng. Kui emitter on ühendatud patareiga, siis järelejäänud laeng neutraliseeritakse patarei varustatud laenguga. Elektronide termoemissiooni nimetatakse ka termoelektronemissiooniks.

Termoemissiooni klassikaline näide on elektronide kiirgumine kuumast katoodist vaakumisse (tuntud ka kui Edisoni efekt) elektronlambis. Kuumaks katoodiks võib olla metallist hõõgniit, kaetud metallist hõõgniit või eraldi metallide või üleminekukarbiidide või -boriidide struktuur. Metallidelt vaakumisse kiirgumine kaldub olema oluline ainult temperatuuridel üle 1000 kelvini (K).

Tänapäeval kasutatakse terminit "termoemissioon" kõikide soojuslikult ergastatud laengu kiirgamise protsesside puhul, isegi kui laeng kiiratakse ühest tahkest regioonist teise. See protsess on väga tähtis paljude elektrooniliste seadmete töös ning seda kasutatakse ka kehade jahutamiseks või elektrienergia tootmiseks (nt termoelektronmuundur). Laengu voo suurus kasvab muljetavaldavalt temperatuuri tõstmisega.


Developed by StudentB