Trinidadi ja Tobago Vabariik
| |||
Juhtlause | Together we aspire, together we achieve ('Koos püüdleme, koos saavutame') | ||
---|---|---|---|
Riigihümn | Forged from the Love of Liberty | ||
Pealinn | Port of Spain | ||
Pindala | 5128 km² | ||
Riigikeel | inglise | ||
Rahvaarv | 1 399 490 (2020[1]) | ||
Rahvastikutihedus | 272,9 in/km² | ||
Riigikord | Parlamentaarne vabariik | ||
President | Christine Kangaloo | ||
Peaminister | Keith Rowley | ||
Iseseisvus | 31. august 1962 | ||
SKT | 42,78 mld USA dollarit (2017)[2] | ||
SKT elaniku kohta | 31 200 dollarit (2017) [2] | ||
Valuuta | Trinidadi ja Tobago dollar (TTD) | ||
Ajavöönd | Maailmaaeg −4 | ||
Tippdomeen | .tt | ||
ROK-i kood | TRI | ||
Telefonikood | 1–868 |
Trinidad ja Tobago on saareriik Kariibi mere kaguosas Lõuna-Ameerika põhjarannikul Väikeste Antillide saarestikus.
Riigi maa-ala koosneb 23 saarest, mille seas suurimad on Trinidad ja Tobago. Riigil on merepiir lõunas Venezuelaga, põhjas Grenadaga, kirdes Barbadosega ja kagus Guyanaga.
Trinidadi saar oli Hispaania koloonia alates Christoph Kolumbuse saabumisest 1498. aastal kuni Hispaania kuberneri Don José María Chacóni kapituleerumiseni 18 sõjalaevast koosnenud Suurbritannia laevastikule 18. veebruaril 1797.[3] Samal ajal jõudis Tobago kuuluda Hispaaniale, Suurbritanniale, Prantsusmaale, Hollandile ja Kuramaa hertsogiriigile. 1802. aastal läks Trinidad ja 1814. aastal Tobago ametlikult Suurbritannia võimu alla, kuid mõlemad saared jäid kuni 1889. aastani administratiivselt eraldi kolooniateks.[4] Trinidad ja Tobago iseseisvus 1962. aastal ja vabariik kuulutati välja 1976. aastal. Iseseisvumisest saadik on saareriik kuulunud Rahvaste Ühendusse.
Erinevalt enamikust ingliskeelsetest Kariibi riikidest on Trinidad ja Tobago tänapäeval arenenud tööstusriik, mille peamisteks tuluallikateks on rasketööstus (eelkõige energeetika, keemiatööstus ja metallitööstus), toiduainetööstus ja turism.[2]