Trumm

See artikkel räägib muusikariistast; trummiks on nimetatud ka truupi

Trumm on akustiline löökpill, mis koosneb vähemalt ühest elastsest membraanist, mis on pingutatud ümarale puust või metallist raamile.

Trummi mängitakse sõrmede või pulkadega. Trumminaha puudutamine paneb selle võnkuma. Membraani võnkumine kandub üle sellega kokku puutuvale õhule ja paneb sellegi võnkuma. Õhu võnkumist tajub inimene helina.

Trumme mängivat inimest nimetatakse trummariks.

Trumm on tuntud peaaegu kõigis kultuurides. Löökriistad on maailma vanimad muusikariistad ja trummide põhiehitus ei ole aastatuhandete jooksul palju muutunud.

Maailma vanimad seni leitud trummid pärinevad Mesopotaamiast 6. aastatuhandest eKr. Samasse aega kuuluvad Lõuna-Ameerikast leitud koopajoonised trummidest. Määrimaalt on leitud 5. aastatuhandest eKr pärit trumme. Vana-Egiptusse jõudsid trummid 4. aastatuhandel eKr. Trummide pikast ajaloost kõneleb ka trummide väga suur vormirikkus eri rahvaste kultuuris.

Antiikajal ei kasutatud löökpille sõjaväes, seal olid üksnes puhkpillid. Vana-Kreekas kasutati raamtrummi tümpanoni peamiselt orgialikes kultustes. Vana-Roomas kasutati tümpanoni lava- ja ajaviitemuusika esitamiseks.^[1]

Sõjaväes hakati trumme kasutama kõigepealt Hiinas. Näiteks on teada, et 684 eKr otsustas trummide mõju sõdurite moraalile suure lahingu tulemuse.

Euroopas võeti trummid sõjaväes kasutusele araablaste eeskujul. Eurooplased tutvusid araablaste trummidega Hispaanias ja Palestiinas. 16. sajandi Inglismaal olid trummid juba laialt kasutusel Inglismaa jala- ja ratsaväes. 17. sajandil edastati Inglismaal sõduritele trummidega signaale "Tähelepanu!", "Rivistuda!", "Valmisolek", "Marss!", "Rünnakule!" ja "Taganeda!".

Sümfooniaorkestri koosseisu kuuluvad suur ja väike trumm ning kaks timpanit.^[2]

Aafrikas kasutati mõnel pool trumme teadete edastamiseks, sest trumm suutis teha valjemat heli kui inimene ning trumm ei väsi karjudes ära. Eriti soodne on see nendes keeltes, mis kasutavad sõnade tähenduse määramiseks helikõrgust. Sel moel, kuigi trummiga ei anta edasi täis- ja kaashäälikuid, vaid üksnes helikõrgust, on sõnum ikkagi mingil määral mõistetav. Samas nõuab see sõnade asemel tervete lausete edastamist, et üksikute sõnade tähendus oleks äraarvatav.^[3] Ühest küljest nõuab trummide keelest arusaamine kuulajalt õppimist, aga teiselt poolt kasutavad ka trummarid meetodeid selleks, et üksnes helikõrguse abil teavet korralikumalt edastada.

Trumme, eriti käsitrumme kasutatakse palju muusikateraapias, sest need on odavad ja muusikahariduseta inimesel on trummiga lihtsam heli tekitada kui näiteks puhkpilliga.