Tuli

See artikkel räägib leekidest; male mõiste kohta vaata artiklit Tuli (male), tulirelvast laskmise kohta artiklit Tulistamine, tulede kui valgustusseadmete kohta vaata artikleid Valgusti ja Lamp, Ineši valla küla kohta vaata artiklit Tūļi.

Tuli on kõrgel temperatuuril põlemisel leekide moodustumisel ilmnev nähtus, mille käigus eraldub valgust ja soojust.

Tule tekkimise eelduseks on kolme komponendi olemasolu: kütus, oksüdeerija ja piisavalt suur kuumus. Oksüdeerija võib olla näiteks õhuhapnik ning peab toimuma süttimistemperatuuri ületamine. Kuna elame õhu atmosfääris, milles kõige aktiivsem oksüdeerija on hapnik, siis enamasti ongi tule puhul tegemist hapniku ja põleva aine (täpsemalt pürolüüsi käigus tekkinud aurude) kiire omavahelise reaktsiooniga. Kuna tuli koosneb kolmest osast, siis ka tule kustutamine, tuletõrje on sihipärane tegevus selleks, et neid osasid vähendada. Tule kustutamiseks tuleb võimalusel vähendada kütuse hulka, alandada temperatuuri ja takistada hapniku juurdepääsu. Kui tule kuumus pole väga kõrge, saab tuld kustutada veega. Kuna vee keemilised sidemed vee molekulides ja molekulidevahelised vesiniksidemed kokku omavad küllalt palju energiat, siis neelab vesi palju soojusenergiat-soojeneb suhteliselt aeglaselt. See on põhjuseks, et vesi jahutab tule kollet, vähendades pürolüüsi. Kuna vesi katab põleva pinna, siis takistavad vee molekulid vabade hapniku molekulide juurdepääsu. Kui tule kaks komponenti on piisavalt vähendatud, siis tuli kustub. Kui aga põlemistemperatuur on piisavat kõrge, siis vee molekulid lagunevad ja kuna tekib juurde täiendavat hapnikku, siis põlemisprotsess, tuli muutub hoopis aktiivsemaks. Samuti ei tohi tuld veega kustutada voolu all elektrijuhtmete läheduses.

Suure kuumuse tõttu tekitab tuli põletusi. Tulest alguse saanud soojusenergia kandub edasi kahel viisil. Nii aine osakeste liikumise kaudu elik konvektsiooni ja soojusjuhtivuse abil, kui ka välja kaudu - elektromagnetilise välja kiirgusena infrapunakiirguse ehk soojuskiirgusena. See on laetud oskeste liikumisest tekkiv kiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel ja väiksem kui raadiolainetel.