Ungari keel

ungari keel (magyar nyelv)
Kõneldakse	Ungaris, Rumeenias, Ukraina Taga-Karpaatias, Slovakkias, Serbia Vojvodinas, Horvaatias, Austrias, Sloveenias
Piirkonnad	Euroopa
Kokku kõnelejaid	12,5 miljonit[1]
Keelesugulus	uurali keeled  soome-ugri keeled   ugri keeled    ungari keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	Ungari Vojvodina (Serbia)  Sloveenia (piirkondlik)  Austria (piirkondlik)  Euroopa Liit
Keelehoole	Lingvistika Instituut
Keelekoodid
ISO 639-1	hu
ISO 639-2	hun
Ungari keele kõnelejate leviala Kesk-Ida-Euroopas.

Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, Ukrainas ja mujal.

Ungari keele esimesi ülestähendusi leidub 9. ja 10. sajandi Bütsantsi allikais. Umbes 1200. aastast pärinev "Hauakõne" on vanim ungari ja ühtlasi soome-ugri keelte kirjalik tekst. Ungari kirjakeel hakkas tekkima 16. sajandil. Ungaris sai ungari keel ametlikuks keeleks alles 1844. aastal, enne seda oli seal ametlik keel ladina keel.^[2]

Sõnavara sisaldab peale soomeugrilise kihi laene kunagiste türgi hõimude bulgaaride keelest (need on vanimad laenud), slaavi keeltest (neid on kõige rohkem), türgi keelest, saksa keelest ja mujalt.

Maailma keelte seas on ungari keel emakeelsete kõnelejate arvult 62. kohal, Euroopas 14. kohal.

Ungari keele lähimad sugulaskeeled on mansi ja handi keel. Kuid need keeled erinevad üksteisest sedavõrd palju, et vastastikune arusaamine ei ole võimalik.