Ungari kuningriik

See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2011) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Ungari kuningriik Magyar Királyság Regnum Hungariae 1000–1946
Lipp Kuninglik vapp
Ungari kuningriik 15. sajandi lõpul
Valitsusvorm	monarhia
Osa	Austria-Ungarist
Pealinn	Budapest; Pressburg (tänapäeva Bratislava); Buda; Székesfehérvár; Debrecen; Esztergom
Religioon	katoliku kirik, hiljem kalvinism, luterlus ja muud
Pindala	325 411 km²
Rahvaarv	8 000 000 (1790)
Ajalugu ja sündmused 1000 István Püha kroonimine 1541 Osmanid okupeerivad Buda 1848 Ungari revolutsioon 1867 Austria-Ungari kompromiss 1920 Trianoni rahuleping
Riigikeeled	ungari, ladina, saksa
Rahaühik	forint (1325), taaler Austria kulden (1754–1867), Austria-Ungari kulden (1867–1892), Austria-Ungari kroon (1892–1918), Ungari kroon (1919–1926), pengö (1927–1946), adópengő (1946)
Eelnev Järgnev Ungari vürstiriik Teine Ungari vabariik

Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000. aastal, kui 896. aastal loodud Ungari vürstiriik István I Püha juhtimisel kuningriigiks ülendati.

Ungari sai monarhiast vabariigiks 1918. aastal ja taas 1946. aastal, kui likvideeriti kuningriik ja loodi Ungari vabariik.

Suurema osa oma ajaloost hõlmas kuningriigi territoorium peale Ungari pärusmaade ka Transilvaaniat, Horvaatiat-Slavooniat ja territooriumi, mida tunti kui sõjaväestatud piiritsoon.

Ungari kuningriik koosnes tänapäeva Ungari, Transilvaania (tänapäeval Rumeenias), Slovakkia, Ruteenia (tänapäeval Ukrainas), Vojvodina (tänapäeval Serbias), Burgenlandi (tänapäeval Austrias), Slavoonia, Horvaatia, Dalmaatsia (tänapäeval Horvaatias) ja mõnest väiksemast territooriumist ümber tänapäeva Ungari piiride.

Vaatamata katkestusele, mille põhjustas mongolite invasioon 1241. aastal, arenes Transilvaania järgnevate sajandite kestel selgelt eristuvaks autonoomseks üksuseks Ungari kuningriigis, koos oma erilise vojevoodiga (või kuberneriga), oma ühtse, kuigi heterogeense juhtimisega (mis tulenes székely, saksi ja ungari kolonistidest) ja oma seadustega kuni Mohácsi lahinguni 1526. aastal, mil Transilvaania iseseisvus (vt Ida-Ungari kuningriik).

Horvaatia ja Slavoonia provintsid, pärast 1868. aastat Horvaatia-Slavoonia autonoomne provints, olid Ungari kuningriigis autonoomsed aastatel 1091–1918. Samas pidas üks suurimaid 16. sajandi Ungari juriste ja riigimehi István Werbőczy oma töös "Tripartitum" Horvaatiat Ungarist eraldi kuningriigiks.