Back Urartu Afrikaans ኡራርቱ Amharic أورارتو Arabic Urartu AST Urartu AVK Urartu Azerbaijani اورارتو AZB Урарту Bashkir Урарту Byelorussian Урарту BE-X-OLD

Urartu

Urartu tänapäeva riigipiiride taustal, 8. sajandil eKr

Urartu (assüüria keeles māt Urarṭu[1]; babüloonia keeles Urashtu) ehk Urartu kuningriik ehk Vani kuningriik (urartu keeles Biai või Biainili[2]; armeenia keeles Ուրարտու (Urartu)) umbes 860 – 590 eKr Armeenia mägismaal asunud kuningriik, mille keskmes oli Vani järv praeguse Türgi idaosas. Selle pealinn Tušpa asus Vani järve kaldal, ligikaudu samas asub tänapäeval Vani linn.

Urartu kuningas Sarduri II kaarikul. Kujutis pronkskiivril

Riigi suurima vägevuse ajal 8. sajandil eKr ulatus riik Põhja-Mesopotaamiast Lõuna-Kaukaasiani ning läänes välja Vahemereni hilisema Kiliikia alal. Riigi territoorium hõlmas osa tänapäeva Türgi alast, kogu tänapäeva Armeenia ala Sevani järve ümbruses, tänapäeva Iraani ala loodeosa Urmia järve ümbruses, ning tänapäeva Gruusia ala lõunaosa ja osa tänapäeva Aserbaidžaani alast. Riik ulatus Kura jõest põhjas Tauruse eelmägedeni lõunas ning Eufrati jõest läänes Kaspia mereni idas[3]. Urartu pindala oli umbes 520 000 km².

Kimmerlaste invasioonid Kolhethi, Urartu ja Assüüria vastu 715–713 aastatel eKr
Urartu ja Assüüria alad 8-6. sajandil eKr
Urartu kindluse varemed Vani järve ääres Urartu muistses pealinnas Tušpas

Rangelt võttes on Urartu assüüriakeelne nimi piirkonna kohta, seal asunud riigi kohta kasutatakse tänapäeva historiograafias nimetust Urartu kuningriik või nime Biainili (nimi, mida kasutati urartukeelsetel raidkirjadel). Vajadust eristada piirkonda riigist kirjutas juba Friedrich Wilhelm König 1955. aastal.[4] Urartu vastab tänapäeva Armeenia mägismaale, mis asub Väike-Aasia, Mesopotaamia ja Kaukasuse mägede vahel.

8. sajandi lõpul eKr saavutas Assüüria kuningas Sargon II võidu Urartu kuninga Rusa I üle. 6. sajandi algul eKr, mil Meedia purustas Babüloonia abiga Assüüria, vallutasid meedlased ka Urartu. 6. sajandi esimesel poolel urartulased ja nende kultuur kadusid, loovutades koha armeenlastele.

Urartu aegadest pärineb terve rida nüüdse Armeenia linnu. Nii rajas kuningas Argišti I 8. sajandil eKr kindluse Araksi jõe äärde tänapäeva Armaviri, 782 eKr Armeenia hilisema pealinna Jerevani, 785 eKr on esmamainitud praeguse Gruusia ala linna Džavahhethit (Zabahha nime all).

Urartut mainitakse tema peamise lõunapoolse vaenlase Assüüria allikates (10.–8. sajand eKr). Seetõttu on saanud paigutada Urartu kuningad Vana-Lähis-Ida kronoloogiasse. Urartu riigi alalt on leitud palju Urartu raidkirju. Arheoloogilised väljakaevamised on võimaldanud Urartu riigi ja kultuuri kohta rohkem teada saada. On ilmnenud Assüüria mõju ning ka tugev omapära kindlustuste ehituse alal ning kvaliteetse pronksmetallurgia näol.

  1. ↑ Eberhard Schrader "The Cuneiform inscriptions and the Old Testament" 1885, p. 65.
  2. ↑ Robert H. Hewsen ""Van in This World; Paradise in the Next" The Historical Geography of Van/Vaspurakan" Rmt: Richard G. Hovannisian "Armenian Van/Vaspurakan. Historic Armenian Cities and Provinces" Costa Mesa, California: Mazda Publishers, 2000, lk 13
  3. ↑ Mack Chahin "The Kingdom of Armenia" London: RoutledgeCurzon, 2001, p. 105.
  4. ↑ F. W. König, Handbuch der chaldischen Inschriften (1955).

Developed by StudentB