Uusbarokk ehk neobarokk (inglise keeles Baroque Revival või Neo-Baroque) oli kaunite kunstide eklektiliselt pulbitsev historitsistlik stiil nii arhitektuuris, skulptuuris, sisekujunduses, mööblidisainis kui ka muusikas ligikaudu aastatel 1870–1920 (eriti 1880–1900).
Stiil ammutas eelkõige profaanarhitektuuris taastekkelist eeskuju Mandri-Euroopa katoliikliku kultuuriruumi 17.–18. sajandi barokkperioodist.