Valgusdiood

 See artikkel räägib LED-ist, lühendit LEED kasutatakse madala energiaga elektronide difraktsiooni kohta.

Valgusdiood on pn-siirdega diood, mis muundab elektrienergiat nähtavaks valguseks, samuti optiliseks kiirguseks spektri infrapunases või ultravioletses osas.

Valgusdioodi kohta kasutatakse rahvusvahelist lühendit LED (inglise keelest light-emitting diode – valgust kiirgav diood) ja eestikeelset mugandust leed (viimast peamiselt leedlambi tähenduses).

Õige suurusega päripinge rakendamisel elektroodidele hakkab valgusdiood kiirgama kindla lainepikkusega valgust, mis sõltub kestast ja teistest koostiselementidest, mida diood sisaldab. Valgusdioodil on nagu tavalisel dioodilgi kaks kontakti – anood ja katood. Valgusdioodi tingmärgi juures tähistab anoodi plussmärk (+) ja katoodi miinusmärk (–).

Päripingestamisel rakendatakse LED-i anoodile positiivne ja katoodile negatiivne pinge. Muul juhul valgusdiood ei sütti. LED-i päripinge sõltub selle värvusest – pikema lainepikkusega LED-ide (punased) puhul on see suurusjärgus 2 V, lühema lainepikkusega (sinised) on see ~3 V.[1]

Tavaliselt on LED-ide võimsus mõnikümmend millivatti[1], millest tulenevalt peab ka vool samas suurusjärgus olema. Suurema pinge või voolu rakendamisel LED-ile võib selle lihtsalt läbi põletada.

Varasemad LED-id kiirgasid väikese intensiivsusega punast valgust, kuid tänapäeva valgusdioodid on saadaval juba erinevates lainepikkustes, mis kiirgavad infrapunavalgusest ultraviolettvalguseni, omades sealjuures väga kõrget eredusastet.

Erinevad valgusdioodid

Valgusdioode kasutatakse indikaatoritena mitmesugustes elektroonikaseadmetes: televiisori- ja raadiojuhtpultides infrapunasaatjana ja mujal. Valgusdiood-pooljuhte kasutatakse veel näiteks uuemates foorides või elektrooniliselt juhitavates liiklusmärkides raudteejaamades, lennujaama terminalides ja infotabloodel. Suuremõõtmelised videoekraanid ja suur valik igasuguseid vahendeid valgustatud reklaamstendidel on samuti koht, kus leidub dioode. LED-e kasutatakse ka vähiravis ravimiaktiveerijana (valgusteraapia) ja kosmoselaevades taimelavade valgustitena.[2]

Tehnoloogia arenedes leiavad valgusdioodid järjest rohkem rakendust erinevates arvutiriistvara- ja meediaseadmetes (orgaanilistel valgusdioodidel põhinevad lameekraanid tava- ja taskuelektroonika seadmetes, välgud fotoaparaatides ja nutitelefonides).

  1. 1,0 1,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega valgusdiood on ilma tekstita.
  2. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega OSRAM on ilma tekstita.

Developed by StudentB