Valgustus on Immanuel Kanti essee "Mis on valgustus?" järgi inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest. Alaealisuse põhjuseks pole mitte aru puudumine, vaid puuduv otsusekindlus ja mehisus, kasutamaks oma aru kellegi teise juhatuseta. Oma aru kasutavat täiskasvanut iseloomustatakse kahe omaduse kaudu: võtta vastutus oma tegude eest ja samal ajal pidada kinni ühiskonda reguleerivatest lepetest.
Kanti essee pealkirja järgi hakati filosoofia ajaloos kutsuma järgnevat ajalõiku valgustusfilosoofiaks.
Jürgen Habermas hakkas mõtlemise ja hariduse aluseks olevat valgustusideoloogiat nimetama valgustuse projektiks.