Vatikani I kirikukogu | |
---|---|
Kirikukogu istungit Püha Peetruse basiilikas kujutav 19. sajandi maal. | |
Algus | 8. detsember 1869 |
Lõpp | 20. oktoober 1870 (istungid lükati sine die edasi) |
Tunnustajad | Rooma-Katoliku Kirik |
Toimumiskoht | Püha Peetruse basiilika |
Kutsus kokku |
paavst Pius IX (bulla "Æterni Patris" 28. juunil 1868) |
Eesistuja | paavst Pius IX |
Osalejad | 744 |
Teemad | ratsionalism, liberalism, materialism, ateism, piibli kirjutajate inspiratsioon, paavsti ilmeksimatus |
Vastuvõetud dokumendid ja otsused | "Dei Filius", "Pastor aeternus" |
Kronoloogia | |
Järjekorranumber | XX / 20. |
Eelmine kogu | Trento kirikukogu |
Järgmine kogu | Vatikani II kirikukogu |
Osa artiklitest teemal |
Rooma-Katoliku Kiriku kirikukogud |
---|
Antiik (u 50 – 451) |
Varakeskaeg (553–870) |
Kõrg- ja hiliskeskaeg (1122–1517) |
Kaasaeg (1545–1965) |
Vatikani I kirikukogu (ladina keeles Concilium Vaticanum Primum) oli kahekümnes Rooma-Katoliku Kiriku oikumeeniline kirikukogu, mille kutsus kokku paavst Pius IX 29. juunil 1868, et arutada kirikut puudutavaid kaasaegseid probleeme, täpsemalt ratsionalismi, liberalismi, ateismi ja materialismi ideede populariseerumist, ning lahendada teoloogilisi küsimusi.[1][2]
Kirikukogu planeerimist ja ettevalmistamist alustati 6. detsembril 1864,[3] ning avaistung toimus Püha Peetruse basiilikas 8. detsembril 1869. Istungid jätkusid kuni 20. oktoobrini 1870, mil paavst järgnevad istungid määramata ajaks (sine die) edasi lükkas, seoses Itaalia sõdurite tungimisega Kirikuriigi kontrollitavasse Rooma linna.[4][3] Ametlikult suleti kirikukogu alles 1962. aastal kogunenud Vatikani II kirikukogu esimesel istungil.[5] Kirikukogul osales 744 piiskoppi.[5]
Kuigi kirikukogu jaoks valmistati ette 51 algteksti, jõudis neist istungitel läbivaatamisele ainult 6[6] ja hääletuste tulemusel lõplikule kinnitamisele vaid 2 konstitutsiooni: "Dei Filius", mis käsitles usku, inimmõistust ja nende omavahelisi suhteid[6], ja "Pastor aeternus", millega defineeriti dogma paavsti ilmeksimatusest ametlikes (ex cathedra) seisukohavõttudes, mis puudutavad moraali ja usku,[7] ning tema primaat katoliku kirikus.[1][8][5]
<ref>
-silt. Viide nimega Maurer
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Vatikan
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Kirch303
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega yO8Ji
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Hastings
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega n19XA
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Nq0P4
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Bevans
on ilma tekstita.