Back Erstes Vatikanisches Konzil ALS المجمع الفاتيكاني الأول Arabic المجمع الفاتيكانى الاول ARZ Conceyu Vaticanu I AST Concili Vaticà I Catalan První vatikánský koncil Czech Cyngor Cyntaf y Fatican Welsh Første Vatikankoncil Danish Erstes Vatikanisches Konzil German Πρώτη Σύνοδος του Βατικανού Greek

Vatikani I kirikukogu

Vatikani I kirikukogu
Kirikukogu istungit Püha Peetruse basiilikas kujutav 19. sajandi maal.
Algus 8. detsember 1869
Lõpp 20. oktoober 1870 (istungid lükati sine die edasi)
Tunnustajad Rooma-Katoliku Kirik
Toimumiskoht Püha Peetruse basiilika
Kutsus kokku paavst Pius IX
(bulla "Æterni Patris" 28. juunil 1868)
Eesistuja paavst Pius IX
Osalejad 744
Teemad ratsionalism, liberalism, materialism, ateism, piibli kirjutajate inspiratsioon, paavsti ilmeksimatus
Vastuvõetud dokumendid
ja otsused		 "Dei Filius", "Pastor aeternus"
Kronoloogia
Järjekorranumber XX / 20.
Eelmine kogu Trento kirikukogu
Järgmine kogu Vatikani II kirikukogu
Osa artiklitest teemal
Rooma-Katoliku Kiriku
kirikukogud
Trento kirikukogu
Trento kirikukogu
Antiik (u 50 – 451)
Varakeskaeg (553–870)
Kõrg- ja hiliskeskaeg (1122–1517)
Kaasaeg (1545–1965)

Vatikani I kirikukogu (ladina keeles Concilium Vaticanum Primum) oli kahekümnes Rooma-Katoliku Kiriku oikumeeniline kirikukogu, mille kutsus kokku paavst Pius IX 29. juunil 1868, et arutada kirikut puudutavaid kaasaegseid probleeme, täpsemalt ratsionalismi, liberalismi, ateismi ja materialismi ideede populariseerumist, ning lahendada teoloogilisi küsimusi.[1][2]

Kirikukogu planeerimist ja ettevalmistamist alustati 6. detsembril 1864,[3] ning avaistung toimus Püha Peetruse basiilikas 8. detsembril 1869. Istungid jätkusid kuni 20. oktoobrini 1870, mil paavst järgnevad istungid määramata ajaks (sine die) edasi lükkas, seoses Itaalia sõdurite tungimisega Kirikuriigi kontrollitavasse Rooma linna.[4][3] Ametlikult suleti kirikukogu alles 1962. aastal kogunenud Vatikani II kirikukogu esimesel istungil.[5] Kirikukogul osales 744 piiskoppi.[5]

Kuigi kirikukogu jaoks valmistati ette 51 algteksti, jõudis neist istungitel läbivaatamisele ainult 6[6] ja hääletuste tulemusel lõplikule kinnitamisele vaid 2 konstitutsiooni: "Dei Filius", mis käsitles usku, inimmõistust ja nende omavahelisi suhteid[6], ja "Pastor aeternus", millega defineeriti dogma paavsti ilmeksimatusest ametlikes (ex cathedra) seisukohavõttudes, mis puudutavad moraali ja usku,[7] ning tema primaat katoliku kirikus.[1][8][5]

  1. ↑ 1,0 1,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Maurer on ilma tekstita.
  2. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Vatikan on ilma tekstita.
  3. ↑ 3,0 3,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Kirch303 on ilma tekstita.
  4. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega yO8Ji on ilma tekstita.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Hastings on ilma tekstita.
  6. ↑ 6,0 6,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega n19XA on ilma tekstita.
  7. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Nq0P4 on ilma tekstita.
  8. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Bevans on ilma tekstita.

Developed by StudentB