Rahvaarv | |
---|---|
umbes 129 miljonit[1] | |
Märkimisväärse rahvaarvuga piirkonnad | |
Venemaal 111 016 896[2] | |
Keeled | |
vene keel | |
Religioon | |
Peamiselt õigeusk. Väike osa inimestest praktiseerib ka protestantismi ja teisi uske. Paljud venelased on ateistid või agnostikud. |
Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
2010. aasta rahvaloenduse andmetel moodustavad venelased Venemaa rahvastikust ligi 81%.[2]
Venelased kujunesid omaette rahvaks 14.–15. sajandil idaslaavlaste ehk nn vanavene rahva põhjapoolsest harust, kelle eelkäijad olid vjaatitšid, krivitšid, Ilmeni slaavlased (sloveenid) ja teised nendega segunenud idaslaavi hõimud. Põhja ja ida suunas edasi liikudes assimileerisid idaslaavi keelte kõnelejad kohalikke soome-ugri keeli kõnelevaid hõime, sealhulgas merjalasi, muromlasi jt.
16. sajandil alanud Siberi koloniseerimise tagajärjel sai venelastest ka üks (praeguseks arvukaim) Siberi põhirahvustest. 15.–19. sajandil nimetati venelasi ka suurvenelasteks.
Antropoloogiliselt peetakse venelaste enamust europiidide hulka kuuluvaiks. Keele ja rahvakultuuri erinevuste alusel eristatakse põhjasuurvenelasi (umbes Pihkva – Moskva – Saranski – Saratovi – Samara joonest põhja pool), lõunasuurvenelasi ja nende vahel kitsal vööndil paiknevaid kesksuurvenelasi.
Etnograafiliste rühmadena eristatakse:
Usklikud on peamiselt õigeusku, väike osa kuulub vanausuliste hulka ja sektidesse.
<ref>
-silt. Viide nimega rosstat
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega p5a8J
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega kc0Vn
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega itX4y
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega vqsYF
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Pq1VC
on ilma tekstita.