Venestamine

Venestamine ehk russifitseerimine on vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele. Venestamise tulemus võib olla venestumine ehk russifitseerumine.

Venestamine oli Venemaa Keisririigi ametlik ja Nõukogude Liidu mitteametlik poliitika, Nõukogude Liidu valitsuse ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei sellekohased otsused olid salajased[1]. Venestamise kaugemaleulatuv eesmärk oli vähemusrahvaste assimileerimine: nende muutmine vene kultuuriruumi omaks pidavaks ja ennast venelasena teadvustavaks rahvaks – venelasteks. Venestamise tulemusel on paljud Venemaa aladel elanud väikerahvad kaotanud oma identiteedi ning omandanud vene keele ja kultuuri.

Venestamiseks on kasutatud mitmesuguseid meetodeid: vene keelele eelisseisundi andmine, venekeelse hariduse, segaabielude jmt soodustamine, soodustuste pakkumine õigeusku astujaile, venelaste immigratsioon teiste rahvaste asualadele (koloniseerimine), teiste rahvaste küüditamine ja genotsiid jmt.

Eesti ajaloos olid olulisemad venestamisperioodid 19. sajandi 80. ja 90. aastatel keiser Aleksander III valitsemisajal ning 20. sajandi 70. ja 80. aastad.

  1. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Tomusk on ilma tekstita.

Developed by StudentB