Victor Hugo

Victor Hugo
Sünniaeg	26. veebruar 1802 Besançon
Surmaaeg	22. mai 1885 (83-aastaselt) Pariis
Matmispaik	Panteon (Pariis)
Amet	näitekirjanik, romaanikirjanik, joonistaja, kirjanik, illustreerija, reisikirjanik, luuletaja, kunstiajaloolane, publitsist, graafik
Autasud	Auleegioni ohvitser, Auleegioni ordeni kavaler
Autogramm
[muuda Wikidatas]

Victor Marie Hugo [vikt'oor üg'oo] (26. veebruar 1802 Besançon – 22. mai 1885 Pariis) oli prantsuse kirjanik. Ta oli tähtsaim prantsuse romantik. Napoleon III vastasena oli ta 1851–1870 eksiilis.

Näidendi "Cromwell" (1827) eessõna peetakse prantsuse romantismi manifestiks, aga tegelikult on sel nii Hugo näidendite kui ka kogu tema loominguga üsna vähe pistmist. Tuleb küll tunnistada, et klassikalise teatri reeglite vastu võitles Hugo üsna aplombikalt.

Näidend "Hernani" (1830) tekitas skandaali. Nimelt tekitas see vastuolusid romantikute ja klassitsistide vahel.

1841 valiti Hugo Prantsuse Akadeemiasse.

1841 tõstis Louis-Philippe I ta aadliseisusse ja ta määrati parlamendi ülemkotta. Seal sai ta tuntuks sõnavõttudega surmanuhtluse ja sotsiaalse ebaõigluse vastu ning sõnavabaduse ja Poola iseseisvuse poolt. Pärast 1848. aasta revolutsiooni valiti ta Teise Vabariigi Seadusandlikku Assambleesse ja Konstitutsioonilisse Assambleesse.

Kui Napoleon III haaras 1851 täieliku võimu ja kehtestas antiparlamentaarse põhiseaduse, nimetas Hugo teda avalikult riigireeturiks. Kartes oma elu pärast, rändas ta algul Brüsselisse ja siis Kanalisaartele. Seal elas ta 1870. aastani ning kirjutas Napoleon III vastaseid pamflette "Napoleon väike" ja "Kuriteo ajalugu". Prantsusmaal need keelustati, kuid olid sellegipoolest mõjukad. 1859 andis Napoleon III armu kõigile poliitilistele kurjategijatele, ent Hugo ei soovinud endistviisi Prantsusmaale tulla.

Alles pärast Napoleoni kukutamist 1870 naasis ta kodumaale, kus teda võeti vastu rahvuskangelasena ning valiti kohe Rahvusassambleesse ja Senatisse.