Vigursuusatamine

Vigursuusatamine (inglise keeles freestyle) on segu mäesuusatamisest ja akrobaatikast. Spordialana sai see alguse 1960. aastatel USA-s.

Vigursuusataja teeb kas õhus pöördeid või kasutab trikitamiseks käsipuid ehk rail'e. Enamasti saab seda ala harrastada lumistes mägedes, kuid harjutamiseks kasutatakse ka batuute, vettehüppetorne ja rulaparke. Vigursuusatamine hõlmab vigurhüppeid, mogulsuusatamist ehk küngaslaskumist, suusakrossi, half-pipegrab'i ehk rennisõitu ja slopestyle'i ehk pargisõitu. Suusataja varustuseks on suusad, suusasaapad, suusakepid ja kaitsevarustus.

Ametlikult peeti esimesed võistlused 1966. aastal New Hampshire'i osariigis Attitashis. Rahvusvaheline Suusaföderatsioon (FIS) tunnistas uut ala 1979. aastal ja aasta hiljem sai esimene maailma karikasari teoks. Esimesed maailmameistrivõistlused korraldati Prantsusmaa talikuurordis Tignesis 1986. aastal.

1988. aastal Calgary olümpiamängudel oli vigursuusatamine kavas näidisalana. Võisteldi balletis, küngaslaskumises ehk mogulis ja akrobaatilistes hüpetes. 1992. aastal Albertville'i olümpiamängudel olid kavas samad alad. Ballett ja akrobaatilised hüpped kuulusid endiselt näidisalade hulka, mogulis aga selgus esimene olümpiavõitja. Esimesteks olümpiavõitjateks tulid ameeriklanna Donna Weinbrecht ja prantslane Edgar Grospiron. Lillehammeris 1994. aastal lisati olümpiamängude kavva vigurhüpped.

Eesti tuntuim vigursuusataja on Kelly Sildaru, kes on esimene eestlasest vigursuusatamise maailmameister.