Vulkaan

See artikkel räägib maateaduse mõistest; hüpoteetilise planeedi kohta vaata artiklit Vulkaan (planeet), filmi kohta artiklit Vulkaan (film).

Kihtvulkaani lihtsustatud läbilõige
1. Magmakamber 2. Aluspõhi 3. Vulkaanilõõr 4. Jalam 5. Sill 6. Daik 7. Vulkaanilise tuha kihid 8. Nõlv	9. Laavakihid 10. Kraatri põhi 11. Parasiitkoonus 12. Laavavool 13. Kraater 14. Kraater 15. Vulkaanilise tuha pilv

Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks.

Vulkaane esineb teistelgi taevakehadel peale Maa. Teadaolev kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha Päikesesüsteemis on Jupiteri kuu Io^[1]. Tegevvulkaane on leitud ka Veenuselt^[2]. Peetakse võimalikuks ka jätkuvat vulkaanilist aktiivsust Marsil^[3].

Maa kõrgeim vulkaan on Tšiili ja Argentina piiril asuv Ojos del Salado (6879 m), teisel kohal on Llullaillaco (6739 m).^[4] Kui arvestada ka veealust osa, on kõrgeim vulkaan ja üldse kõrgeim Maa mägi Hawaii saarel asuv Mauna Kea, mille kõrgus jalamilt tipuni on üle 10 kilomeetri^[5]. Päikesesüsteemi kõrgeim vulkaan on Olympus Mons Marsil, mis küündib ligikaudu 27 km kokkuleppelisest Marsi "merepinnast" kõrgemale^[6][7].

Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad mullad. Vulkaanilisest kivimist obsidiaanist on valmistatud lõikeriistu. Tänapäevalgi on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad, näiteks sulfiidsed maagid ja väävel, ning nende vahetus ümbruses elab palju inimesi, keda tuleb ohu korral evakueerida. Selle ohu hindamine ongi paljude vulkanoloogide tööks.