Wessex

See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2014) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. (September 2018) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Westseaxna rīce Läänesakside kuningriik 519 – 10. sajand
Lipp
Wessex 9. sajandi algul
Valitsusvorm	monarhia
Osa	Seitse kuningriiki
Pealinn	Winchester (pärast 9. sajandit)
Religioon	anglosaksi paganlus kristlus
Peamised keeled	vanainglise
Rahaühik	sceat
Järgnev Inglismaa kuningriik

Läänesakside kuningriik (vanainglise Westseaxna rīce), harilikult Wessex oli üks anglosaksi seitsmest kuningriigist. mis eksisteeris Suurbritannia lõunaosas aastast 519 kuni ühendatud Inglise riigi tekkimiseni 10. sajandi algul.

Anglosaksid uskusid, et Wessexi asutasid Cerdic ja Cynric, kuid on võimalik, et see seletus on legend. Kaks peamist allikat Wessexi kuningate kohta on "Anglosaksi kroonika" ja Läänesakside genealoogiline kuningate loend, mis on konfliktsed ja pole täielikult ühildatavad. Pärast Cenwealhi ristimist muutus Wessex kristlikuks kuningriigiks. Tema usuvahetus võib olla seotud liiduga Mercia Penda vastu, kes oli rünnanud Wessexit ja sundinud ta ajutisse maapakku. Cenwealhi valitsusajal läänesakside territoorium laienes. Hilisem kuningas Cædwalla vallutas Sussexi, Kenti ja Wighti saare. Tema järglane Ine andis välja ühe vanima säilinud Inglise seadustekogu ja rajas teise läänesaksi piiskopkonna. Pärast Inet läks troon reale tundmatu genealoogiaga kuningatele.

8. sajandil, kui Mercia hegemoonia kasvas, olid Wessexi kuningad võimelised oma iseseisvust säilitama. Sel perioodil loodi läänesaksi shire'ide süsteem. Kuningriigi õnn pöördus, kui Egbert vallutas osa Dumnoniast, kehtestas kontrolli Surrey, Sussexi, Kenti ja Essexi üle, vallutas Mercia ja tagas Northumbria kuninga ülemvõimu, kuigi Mercia iseseisvus taastati aastal 830. Tema järglase Æthelwulfi valitsusajal saabus Taani armee Thamesi estuaarile, kuid sai otsustavalt lüüa. Kui Æthelwulfi poeg Æthelbald tõusis troonile, jagati kuningriik verevalamise vältimiseks. Omakorda Æthelwulfi järglasteks olid tema neli poega, kellest noorim oli Alfred Suur.

Kui Wessexisse tungisid aastal 871 taanlased, oli Alfred sunnitud neile kuningriigi säilitamise eest maksma. Nad tulid tagasi aastal 876, kuid sunniti taanduma. Aastal 878 sundisid nad Alfredit otsima varjupaika Somerset Levelsis, kuid said lõpuks Edingtoni lahingus lüüa. Oma valitsusajal andis Alfred välja uue seadustekogu, kutsus õpetlasi oma õukonda ja suutis eraldada vahendeid laevade ehitamiseks, armee organiseerimiseks ja burhide süsteemi loomiseks. Tema poeg Edward vallutas taanlastelt East Midlandsi ja East Anglia ning sai aastal 918 pärast oma õe Æthelflædi surma Mercia valitsejaks. Pärast seda, kui Edwardi poeg Athelstan vallutas aastal 927 Northumbria, oli Inglismaa esmakordselt ühendatud kuningriik. Knud Suur, kes vallutas Inglismaa aastal 1016, asutas rikka ja võimsa Wessexi krahvkonna, kuid aastal 1066 taasühendas Harold II krahvkonna krooniga ja Wessex loobus olemast poliitiline üksus.