Kanuu

Kanuu on indiaanlaste ja teiste loodusrahvaste kerge paat, mida on valmistatud erinevatest materjalidest, sealhulgas puidust kasetohust. Kanuud on kerguse tõttu lihtne viia veekogude äärde ja tõsta üle takistuste. Kasetohust paate on valmistatud Siberiski, aga seal olid need teistmoodi kujuga ja viimistlus oli lihtsam. 21. saj alguses Eestis matkadeks kasutatavad kanuud on valdavalt klaasplastist ja kolmeistmelised. Kahekohalisi kanuusid on vähem ja need on algajatele suhteliselt kipakamad veesõidukid. Istmed võivad olla kõrgemal (punutud) või madalamal (vormis valatud), mis raskuskeset tõstab või langetab ja püstuvust mõjutab. Enamasti sõidetakse kanuus kahekesi (keskmisel istmel lapsed, kui nad kaasas on), kuid see sõltub ka jõest - rahulikul sügaval veekogul olulist vahet pole, aga kiirel, madalal ja kivisel veekogul võib kolm inimest kanuus liiga raskeks osutuda ja manööverdamise keerukaks muuta.

Kanuu ja kajak on mõlemad kerged veesõidukid ja terminoloogiaga on tihti segadust. Kanuu on enamasti pealt lahtine (välja arvatud sportkanuud näiteks kanuuslaalomi võistlustel) ja sõitjad istuvad istmetel, kajak aga pealt kinnine, sõitja istub kajaki põhjas, jalad ette sirutatud, ning nn. kokpit on kaetud pritsmepõlle ehk seelikuga, mistõttu vesi kajakki sisse ei tule ja merekajakkidega saab ka laines sõita. Kanuu katmata pealispinna tõttu meresõiduks ei sobi.^[1][2]

Kanuu mõlad on tavaliselt ühelabalised, kajaki omad kahelabalised. Kajak on kiirem kui kanuu, aga kanuu sobib rohkem matkadeks, sest mahutab rohkem varustust ja sõitjal on rohkem ruumi ja vabadust end liigutada.

Oletatakse, et Austraalia aborigeenid saabusid Indoneesiast umbes 50 000 aastat tagasi just kanuudes sõites.^{[küsitav][viide?]}